Keskkond
Tuulikutel on kahtlemata keskkonnale oma mõju, kuid hea planeerimisega saab see olla minimaalne nii loodusele kui ka inimestele.
Keskkonnamõjude hindamine
Tuulepargi kavandamisel viiakse läbi põhjalik kaheastmeline uuring ehk keskkonnamõjude hindamise analüüs. Selle käigus tehakse kindlaks tuulikute võimalikud olulised keskkonnamõjud ning viisid, kuidas neid leevendada. Näiteks võidakse piirata tuulegeneraatorite ehitusperioodi ja kasutusaega, muuta tuulikute paiknemist ja nende tehnilisi omadusi. Kui uuringutes selgub mingi oluline negatiivne mõju, mida pole võimalik leevendada, siis tähendab see, et tuulikut vastavale alale ei ole võimalik rajada.
Müra
Elektrituulikute kavandamisel koostatakse mürakaart, mis näitab arvutuslikult müra levikut. Mürakaart lähtub eeldusest, et kõik tuulikud töötavad maksimaalset müra tekitavas töörežiimis ja müra levib samaaegselt kõigis suundades. Samas reaalses olukorras see kunagi niimoodi pole, sest müra saab levida ainult ühes suunas alla tuult. Müralevi modelleerimisel arvestatakse ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal – näiteks mets on väga hea mürabarjäär ja neelab hästi erinevaid helisid. Samuti sumbub osa tuulikute poolt põhjustatud müra tavalises foonimüras, olgu selleks sõidukite liikumine või tuulesahin. Kokkuvõtteks, mürakaart arvestab paljude ettevaatusabinõudega, mistõttu on tegelik müratase alati madalam kui mudelites.
Enefiti Sopi-Tootsi (Eesti suurimas) tuulepargis on 2025. a kevadel läbi viidud seni kõige ulatuslikum tuulepargi reaalse müra uuring. Uuringu tulemused kinnitasid, et tuulikute müra jääb alla kehtivaid piirnorme nii elamualadel kui eluruumides. Mürauuring kinnitas ka varasema keskkonnamõju hindamise käigus koostatud müramodelleerimise usaldusväärsust. Tutvu Sopi-Tootsi tuulepargi mürauuringu tulemustega siin.
Infraheli
Infraheli on heli, mille rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz ehk alla keskmise inimese alumist kuuldeläve. Elektrituulikutest põhjustatud infraheli jääb igal juhul allapoole inimese kuulmis- ja tajumisläve. Muuhulgas näitavad erinevad uuringud, et tuulikute poolt tekitatud infraheli on samas suurusjärgus looduslike nähtuste poolt tekitatud infraheli tasemetega. Sopi-Tootsi tuulepargis läbi viidud mõõtmised kinnitasid, et nii sise- kui välisõhus on tuulepargi infraheli tase oluliselt alla piirväärtust. Loe rohkem siit.
Vibratsioon
Selleks, et tuuleturbiin püsiks stabiilselt ja oleks vastupidav, peab tuuliku vundament olema täielikult vibratsioonivaba. Seetõttu saame väita, et töötavate tuulikutega maapinnavibratsiooni ei kaasne.
Varjutus
Päikeselistel päevadel kaasnevad tuulikute labade pöörlemisega liikuvad varjud. Varjutuse esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirte langemisega) ühel joonel. Seetõttu on liikuvate varjude esinemise aeg kergesti prognoositav ja mudeldatav, millega on võimalik tuulikute positsioonide määramisel arvestada.
Kiirgus
Tuulikud ei kiirga mitte midagi, mistõttu igasugune kiirgusega seotud oht puudub.
Linnud
Elektrituulikute üheks oluliseks ja selgemalt eristuvaks mõjuks looduskeskkonnale peetakse seda, et suureneb risk, et linnud lendavad vastu tuulikut või saavad tuulikulabalt hoobi. Selle minimeerimiseks või vältimiseks on võimalik kasutusele võtta mitmeid abinõusid.
Tuulepargi alale tehakse põhjalik linnustiku uuring, mille tulemusi võetakse tuulikute paigutamisel tõsiselt arvesse. Näiteks välditakse tuulikute paigutamist lindude rändekoridoridesse, toitumisaladele ja väärtuslikkudesse elupaikadesse. See tagab, et lindude kokkupõrked tuulikute või tuuliku labadega on tegelikult väga väikese tõenäosusega. Lisaks on kaasaegsed elektrituulikud suhteliselt aeglase pöörlemiskiirusega, mis samuti vähendab oluliselt kokkupõrke ohtu.
Loomad
Tuulikute mõju loomadele sõltub väga paljudest asjaoludest, muuhulgas tuulikute asukohast ja konkreetsest loomaliigist ning selle tundlikkusest välistele mõjutajatele. Eesti bioloogid on näiteks välja toonud, et erinevad imetajad on Eesti läänerannikul asuvate tuuleparkidega kohanenud üllatavalt hästi. Samuti näitavad mitmed uuringud, et inimpelglikud ulukid harjuvad tuulikutega ka metsasel alal suhteliselt kiiresti juba peale ehitustegevuse lõppu. Kas ja kuidas mõjutavad tuulikud bioloogilist mitmekesisust ja loomi vallas, selgub siiski keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus. Mõju hindamisel ja tuulepargi kavandamisel on võetud eesmärgiks, et tuulepargi rajamisega olulist mõju loomadele ei tohi tekkida. Kui seda ei ole leevendavate meetmetega võimalik tagada, siis tuuleparki antud piirkonda ei rajata.
Vesi
Senise praktika põhjal ei nähtu, et tuuleparkide ehitamisel ja käitamisel oleks negatiivne mõju põhjaveele või salvkaevudele, aga ka pinnaveele. Selleks, et see ka nii jääks, hinnatakse võimalikke mõjusid täpsemalt keskkonnamõjude hindamise käigus ning vajadusel võetakse kasutusele ehitustehnilised lahendused, et igasugust riski vältida.
Kinnisvara
Palju on küsitud, kas ja missugune mõju on tuuleparkidel nende lähistel asuva kinnisvara väärtusele. Varasem praktika ja teiste riikide kogemus näitab, et kinnisvara hinnad tuulepargi lähistel oluliselt ei muutu, kuid see sõltub siiski konkreetsest piirkonnast ja tingimustest. Muuhulgas võib eeldada ka kinnisvara hinna tõusu, sest eelkokkulepete järgi toob tuulepark selle lähiümbruse elanikele täiendava regulaarse pikaajalise sissetuleku. Teemat adresseeritakse tuulepargi mõjuhindamise raames.
Loe täpsemat analüüsi tuuleparkide ja kinnisvarahindade seostest siit.
Visuaalne mõju
Keskkonnamõju hindamisel koostatakse ka tuuleparkide visualiseeringud reaalsetest vaatepunktidest maastikul.