Eriplaneering
Eriplaneeringu protsessi juhib kohalik omavalitsus ja sellega pannakse paika, millistel valla aladel on tuulepargi rajamine võimalik.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering jaotub kahte etappi, millest kumbki kestab umbes poolteist aastat ehk kokku kolm aastat.
Eriplaneeringuga samal ajal viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH).
Mõjude hindamist viib läbi keskkonnamõjude hindamisele spetsialiseerunud ettevõte. Lääne-Nigula vallas on keskkonnamõju hindajateks Artes Terrae ja Lemma.
Uuringute eesmärk on teada saada, missugune kaudne või vahetu mõju on tuulepargil looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Eriplaneeringu I etapp
Esimeses etapis kaalutakse ja võrreldakse tuulepargi jaoks võimalikke asukohti, et leida neist kõige sobivam.
Esimese etapi uuringute lõpuks valmib keskkonnamõjude hindamise aruanne, millel on eriplaneeringu protsessis kandev roll. Just sellele tuginevalt teeb kohalik volikogu otsuse projekti edasise jätkamise, tuulepargile sobiliku asukoha ja planeeringu täpsemate tingimuste kohta.
Eriplaneeringu II etapp
Pärast asukoha eelvaliku otsust liigub tuulepargi arendusprojekt eriplaneeringu teise etappi, kus määratakse tuulikute arv, paiknemine. Siis uuritakse juba konkreetsetesse asukohtadesse plaanitud tuulikute vahetut keskkonnamõju ja keskendutakse asjaoludele, mis selgusid esimeses etapis tehtud uuringutest.
Teises etapis töötatakse välja juba detailsem lahendus, sealhulgas tuulikute arv, kõrgus ja nende paiknemine. Kohalikel on võimalik kaasa rääkida kõikides etappides, kuid mida varem seda parem, sest see võimaldab paremini uuringute fookust vastavalt inimeste küsimustele seada.
Kaasamine
Eriplaneeringu protsessi kõigis etappides osalevad nii kohalik omavalitsus, arendaja kui ka kohalikud elanikud. Tuulepargi rajamine on koostööprojekt.
Tuulepargi planeerimise protsessi käigus luuakse kohaliku omavalitsuse, arendaja ning kohalike huvigruppide inimestest töörühm, mis saab kõiki tõstatud küsimusi ja lahendusi arutada. Samuti korraldatakse avalikke kohtumisi, ekskursioone teistesse Eesti tuuleparkidesse ning jagatakse regulaarselt infot nii veebi kui otsekanalite kaudu.
Koostöö ja infovahetuse eesmärk on leida lahendus, mis arvestab kogukonna soovidega ning samas teeb võimalikuks ka Lääne-Nigula vallas tuulest elektri tootmise. Arendajana on Enefit Green paindlik, mis tähendab, et kõiki küsimusi on võimalik arutada sh tuulikute arvu ja kõrgust.
Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneering
2019. aasta suvel esitas Enefit Green Lääne-Nigula vallale taotluse uue tuulepargi arendamise kohta, et alustada pargi keskkonnamõjude hindamist ning selgitada välja, millistel tingimustel on Lääne-Nigula valla territooriumil võimalik tuuleparki rajada.
Tuulepargi jaoks oli valikus viis võimalikku ala, millest suurem perspektiiv oli kolmel.
Lääne-Nigula vallas on keskkonnamõjude hindamise esimestes uuringutes kogutud andmetel kõige suurem perspektiiv maa-alal, mis jääb Risti, Palivere, Keidika ja Seljaküla külade vahele. (ala nr 2)
Lähipiirkonda ehk kuni 1,5 km kaugusele eelistatud asukoha valikust jääb majapidamisi kokku 68: ca 1500 m kaugusel on 28 elamut ning ca 1500-2000 m kaugusel 40 elamut.
Kes otsustab tuulepargi rajamise?
Tuulepargi planeeringu läbi viija on kohalik omavalitsus, kes tellib keskkonnamõjude hindamise ja langetab planeeringuprotsessi vajalikke otsuseid. Tuulepargi rajamist taotleb Enefit Green. Tuulepargi rajamise kogukonnale tähtsaid küsimusi arutab läbi töörühm, kuhu kuuluvad Enefit Greeni ja Lääne-Nigula valla ja osavaldade esindajad.